Täna olen nii õnnest ära, et nutma ajab isegi see, kui köök on pannkoogilõhna täis ja mulle pole ühtki kooki jäetud.
Nutma ajab ka see, et täna ei ole muud võimalust kui õppida-õppida-õppida, ja pool päeva olen ma juba ära raisanud ja teine pool paistab ka käest lipsavat.
Nutma ajab ebaausus ja petmine. Petmine on, muide, väga inetu kõla ja kirjapildiga sõna.

Ma ei taha suvel õnnest ära olla :(