Täna hommikul on Antiikolümpia. Ettevalmistsutega olen mina nüüd ühelpool. Kellelgi hääl tuli geniaalne idee teha mingisugused veidrad lokid ja nendega ma nüüd siin mässasin. Loodan, et tegin nad õigesti. Näen vähemalt välja küll nagu üks väike neegripliks (ainult et pisut vähem nunnu) nagu Maris ütles, et välja peab nägema.
Need krunnikesed logisevad peas juba praegu , ei tea, kuidas nad veel öö üle peaksid elama. Ei tea, kuidas mina veel öö üle peaksin elama... Karel, usu, need on veel ebamugavamad kui Sa arvatagi oskad.
Ahjaa , mul on lokitegemise laul ka : HND Kõverpeegli rahvas . Täiesti veider, aga nii on see kujunenud, et iga kord, kui ma lokke või patse või siis nüüd neid veidraid värke teen, kuulan ma just seda laulu. Ja täpselt nii kaua üha uuesti ja uuesti, kuni juuksed korras on.
Igatahes loodan, et ma ei lähe homme olümpiale pulksirgete juustega, sest noo tõesti , ma ju nägin nendega hullu vaeva.
Head und ja ilusat olümpiat!!!



PS. Olen olnud kohutav blogija. Õhtul muljetan.