'i like it soft, i like it wet i like my make up in a mess so i cry hard, let it fall and i won't stop until my tears are all shed'
Vahepeal ma kadestasin Teda, sest minu pisarakraanid olid tihedalt kinni keeratud, täna aga samastusin Temaga. Pisarakraanid valla. Trotsi-, jonni-, pettumus- ja vihapisarad. Kurbuse pisarad on ka. Drip drop.
Minu saamatus tekib sellest, et teised peavad mind saamatuks. See on kummaline. Tavaliselt on vastupidi : inimesed saavutavad saavutusi (!) teiste kiuste. Minul läheb kõik sassi. Loll. Elan liiga palju teistele ja liiga vähe iseendale of that I'm sure.
Tahan bussiga sõita. Üksi. Ja kaugele.
Tallinn oleks piisavalt kaugel.
Oleks.
'Elu on kurbmäng kus võidutseb rõõm
ja kurbus on kõigest üks vaatus'
Vaatuse lõpp. Sest tegelikult on elu lill.
No comments:
Post a Comment